Kokkuvõte

Artiklis keskendutakse Vene-Gruusia sõja rahvusvahelis-õiguslikele probleemidele, analüüsides kaht põhjalikumat allikat nimetatud sõja normatiivsete aspektide kohta, millest üks on ametlik ja teine publitsistlik. Esimeseks analüüsitavaks allikaks on nn Tagliavini raport. Euroopa Liit kutsus ellu ja rahastas ning Šveitsi diplomaat Heidi Tagliavini juhtis rahvusvahelist sõltumatut Gruusia konflikti uurimise missiooni (Independent International Fact-finding Mission on the Conflict in Georgia). Tagliavini missioon koostaski aruande Vene-Gruusia sõja tekkemehhanismide ja sõja käigus toimepandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste kohta. Teiseks peamiseks allikaks on USA eksdiplomaadi ja praeguse mõttekoja liikme Ronald Asmuse mõned kuud tagasi ilmunud poleemiline raamat „A Little War that Shook the World“. Käesolevas artiklis keskendutakse nimetatud allikate jus ad bellum’iga seotud sõlmküsimustele. Lisaks küsitakse selle järele, missugused võiksid üldse olla meie ootused rahvusvahelise õiguse suhtes ja mis on see rahvusvahelise juriidika õppetund, mille võiksime Gruusia-Vene sõda uurides kõrva taha panna.

Käesolev artikkel põhineb autori inauguratsiooniloengul, mis toimus 12. mail 2010 Tartus.

• Rahvusvaheline õigus