Kokkuvõte

Kohtumenetluse üks üldine eesmärk on tagada õigluse jaluleseadmine. See eeldab, et menetluses tehtud kohtuotsus on nii vormiliselt kui ka sisuliselt õiguspärane. Juhul kui üks nendest eeldustest ei ole täidetud, pole kohtumenetlus oma eesmärki täitnud. Vigase kohtuotsuse jõustumise takistamiseks on kohtumenetluse poolele antud õigus kohtuotsus edasi kaevata. Edasikaebe võimalus tsiviilprotsessis on pärit Rooma õigusest. Käesolevas artiklis otsitakse vastust küsimusele, milline edasikaebevahend oli esimene, kas appellatio, mille järgi on nime saanud tänapäevane apellatsioon, või edasikaebe tähenduses tundmatu provocatio.

Autor leiab, et provocatio’t oli võimalik lisaks kriminaalasjadele kasutada osas tsiviilasjades. Appellatio’t sai aga kasutada ka nendes tsiviilasjades, mis ei olnud provocatio esitamise õigusega hõlmatud. Allikakirjelduste kohaselt oli provocatio võimalik nii enne kui ka pärast kohtuotsust.

Küsimusele, kas ekstraordinaarses protsessis tekkinud appellatio’t sai kasutada ka formulaarprotsessis, vastab autor eitavalt. Formulaarprotsessis kohtupidamise pädevuse delegeerimist ei toimunud, kuid appellatio jaoks oli just vajalik otsuse tegemise pädevuse delegeerimine. Formulaarprotsessis oli võimalik edasi kaevata provocatio abil.

• õigusajalugu