Kokkuvõte

Rahvusvaheline õigus keelab riikidel kasutada või toetada terrorismi ning nõuab neilt aktiivsete terrorismivastaste meetmete rakendamist. Tegelikkus ei vasta alati nõutule. Neid nõudeid rikkudes paneb riik toime rahvusvahelise õiguse rikkumise ja kannab teiste riikide ees rahvusvahelist vastutust. Samas näitab praktika, et riigi ametlikud esindajad panevad harva toime terrorismiakte: riigid kasutavad selleks tavaliselt mitteriiklikke rühmitusi, millega puudub ametlik suhe. Kuna rahvusvaheline õigus paneb terrorismi puudutavad kohustused ennekõike riigile, siis on hädavajalik uurida, mis tingimustel on asjassepuutuv riik vastutav mitteriiklike rühmituste käitumise eest. Sellest, kas riik on vastutav, s.t mitteriiklike rühmituste käitumise saab üle kanda riigile, oleneb riigi suhtes rakendatavate vastumeetmete valik, sealhulgas see, kas põhjendatud on relvastatud jõu kasutamine enesekaitse vormis või kollektiivse julgeolekusüsteemi raames.

Käesolev artikkel annab ülevaate riigi vastutuse olemusest ja seejärel analüüsib, millistel tingimustel on riik rahvusvahelise õiguse alusel vastutav mitteriiklike terroristlike rühmituste käitumise eest. Eraldi tähelepanu pööratakse väitele, et selliste rühmituste käitumise saab üle kanda riigile ainuüksi juhul, kui viimane pakub neile varjupaika.

• Rahvusvaheline õigus