Kokkuvõte

Eesti karistusseadustik (KarS) sätestab, et kuritegelikku ühendusse kuulumine (kui fakt iseenesest) on karistatav (§ 255). Samal ajal sisalduvad KarS eriosas aga sätted, mille kohaselt on mingi konkreetse süüteo toimepanemine karistatav muuhulgas juhul, kui see on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, ehk kuritegelikku ühendusse kuulumine on koosseisu kvalifitseerivaks tunnuseks. Selliseid erikoosseise on KarS-s kokku kaksteist.

Artiklis analüüsitakse, kas nimetatud erikoosseisud vastavad KarS § 255 lõikes 1 esitatud kuritegeliku ühenduse kvalifikatsiooni loomise tingimustele. Seejärel selgitab artikli autor KarS-s sisalduvat ebakõla nende erikoosseisude ja kuritegelikku ühendusse kuulumise üldkoosseisu (KarS § 255 lg 1) sanktsioonide vahel. Ühtlasi põhjendab artikli autor, miks praegu kehtiva KarS puhul ei ole alati põhjendatud lex specialis derogat legi generali põhimõtte järgimine, kuivõrd see võib kaasa tuua nii süüdistatavate kui ka süüdimõistetute ebavõrdse kohtlemise väga pika ajaperioodi vältel. Sealjuures pakub autor välja ka lahendused sanktsioonide ebakõlade likvideerimiseks, selgitades, miks karistusõiguse revisjoni käigus välja pakutud lahendus (kaotada kõik kuritegelike ühenduste erikoosseisud) ei ole parim võimalik lahendus. Lisaks peatub artikli autor põgusalt ka grupi ja kuritegeliku ühenduse mõistete erinevusel.

• avaliku rahu vastased süüteod
,
• varavastased süüteod
,
• poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod
,
• rahvatervisevastased süüteod
,
• üldohtlikud süüteod
,
• majandusalased süüteod
,
• karistuse kohaldamine
,
• karistusest vabastamine