Kokkuvõte

Eestis kriminaliseeriti identiteedivargus 2009. aastal, kui karistusseadustikku (KarS) täiendati § ga 157².Selle sätte kohaselt on karistatav teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine, mis seisneb teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamises, nendele juurdepääsu võimaldamises või nende kasutamises eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu.

Artiklis avatakse KarS § s 157² sisalduv kuriteokoosseis ning analüüsitakse selle reguleerimisala ja efektiivsust eelkõige just Internetiga seotud identiteedivarguste kontekstis. Autor peab problemaatiliseks KarS §-s 157² sisalduva identiteedivarguse sidumist isikuandmete mõistega, millest tulenevalt ei ole identiteedivarguse sättega hõlmatud juriidiliste isikute kohta käiva informatsiooni väärkasutamise juhtumid. Samuti ei pea autor õigeks seda, et KarS § 157² ei sätesta juriidilise isiku vastutust, mis pärsib kannatanu võimalusi oma seadusest tulenevate õiguste realiseerimisel ning välistab juriidiliste isikute karistamise olukorras, kus kuritegu on toime pandud juriidilise isiku huvides. Lisaks sisaldab identiteedivarguse koosseis andmesubjekti nõusoleku mõistet ning isiku seadustega kaitstud õigustele ja huvidele tekitatud kahju mõistet, mille sisustamine identiteedivarguse kontekstis ei ole üheselt selge.

• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused