Kokkuvõte

Eelmisel aastal möödus kümne aastat Eesti astumisest Euroopa Liitu. Selle aja jooksul on kõik juristid, ükskõik millise valdkonnaga nad ka ei tegeleks, täheldanud Euroopa Liidu õiguse mõjusid. Käesolevas artiklis peetakse Euroopa Liidu õiguse ootamatute mõjude all silmas kahe erineva õigusruumi kokkupuutumise mõjusid, mille puhul ühe nõuded põimuvad teise omadega. Sellist laadi koosmõju on sageli ootamatu ka asjatundjatele. Peamiselt kahel põhjusel. Esiteks ei ole niisugust koosmõju keegi teadlikult soovinud. Euroopa Liidu õiguse vaatenurgast on tähtis üksnes see, et tema ettekirjutused oleksid ellu rakendunud. Eesti õiguse poolelt näeb pilt aga välja teistmoodi. Ülevõetud võõrkeha hakkab siin elama oma elu, muudab õiguse sisu, avaldab survet väljakujunenud õigusinstituutide süsteemile, vahel teisendab õiguskultuuri laiemalt. Artiklis visandatakse peamised ootamatuid õiguslikke mõjusid tingivad tegurid. Autor rõhutab, et ootamatus ei ole paratamatu, vaid sõltub viimaks meie teadmatusest. Mida paremini õpime tundma õiguskordade põimumise mehhanisme, seda vähem ootamatud on meile Euroopa Liidu õiguse tulevased mõjud.

• Euroopa Liit
,
• riigiõiguse üldmõisted ja printsiibid