Kokkuvõte

Ühingute piiriülese liikumise näol on tegemist valdkonnaga, mille suhtes valitsevad Euroopa Liidus vastandlikud tunded ja soovid. Ühelt poolt mõistetakse ja peetakse oluliseks vajadust tagada kõikide liikmesriikide ühingutele vabadus valida oma registreerimis- ja tegutsemiskohta Euroopa Liidus rangelt üksnes majanduslikest kriteeriumidest lähtuvalt, takerdumata seejuures õiguslikesse detailidesse; teiselt poolt ollakse teiste liikmesriikide ühingute ja ühinguõigus suhtes endiselt mõningal määral skeptilised ja soovitakse end võõraste ühingute liigse sisserände eest kaitsta. Ka Euroopa Komisjon ei ole selles valdkonnas viimasel ajal olulist initsiatiivi üles näidanud. Piiriüleselt liikuda soovivate ettevõtjate sõbraks on saanud aga Euroopa Kohus, tänu kellele on Euroopa Liidu ühingutel võimalik juba täna mitmel viisil ühest liikmesriigist teise liikuda.

Käesolevas artiklis antakse ülevaade sellest, mida ühingute piiriülese liikumise all mõistetakse, millisel määral võimaldab Euroopa Liidu õigus ühingute piiriülest liikumist ning millised on selles valdkonnas aktuaalsemad diskussiooniteemad. Artiklis selgitatakse ühingutele kohalduva õiguse küsimust, antakse lühike ülevaade asjakohastest Euroopa Liidu õigusaktidest ning käsitletakse Euroopa Kohtu praktikat piiriülese liikumise valdkonnas. Lõpuks vaadeldakse lühidalt Euroopa Kohtu praktika mõju Eesti õigusele.

• Euroopa Liit
,
• äriühinguõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• osaühing
,
• aktsiaselts
,
• Rahvusvaheline eraõigus