Kokkuvõte

Hiljutise karistusseadustiku (KarS) muudatusega, mis jõustus 23. detsembril 2013, tunnistati kehtetuks sugukire vägivaldse rahuldamise karistussäte KarS § 142. KarS § 142 dispositsioon lisati muutumatult vägistamiskoosseisu – KarS § 141 – osiseks. Sellega avardas seadusandja niigi raskesti hoomatavat KarS § 141 kohaldamisala. Olles suure abstraktsusastmega ja küllaltki laialivalguvalt sõnastatud, on seadusandja jätnud vägistamiskoosseisu suuresti õigusdogmaatika ja kohtupraktika sisustada.

Artiklis käsitletakse autori hinnangul enim mõtestamisraskusi tekitavaid KarS § 141 koosseisutunnuseid. Nii tuleb esmalt vaatluse alla abitusseisundi liigina kohtupraktikas ja seekaudu ka õiguskirjanduses juurutatud olukorrast lähtuva abituse ehk kaitsetuse ning teiseks sugulise iseloomuga teo mõiste. Alateemad puudutavad seega nii sundimis- kui ka seksuaaltegu, mis on vägistamise kui sunniviisilise seksuaalakti olemuslikeks osisteks. Käesolevas artiklis otsitakse võimalusi vägistamise koosseisutunnuste tõlgendamiseks, mille tarbeks on autor pöördunud peaasjalikult Saksa karistusõiguse poole.

• isikuvastased süüteod