Menüü

Kokkuvõte

Kapitaliühingute kõrgeima otsustustasandi liikmete huvid ning eesmärgid on sageli erinevad. Harvad ei ole juhtumid, kus otsuste vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust omav liige (või liikmete grupp) keeldub ühingu huvides vajaliku otsuse üle kas üldse hääletamast, hääletab vastavale otsusele vastu või hääletab vaatamata sellele, et talle laieneb hääleõiguse piirang. Praktikas on esinenud ka olukordi, kus kõrgeima otsustustasandi liikmete otsus ei vasta tegelikule hääletamistulemusele. Olukorras, kus Riigikohus on mitmes lahendis möönnud muuhulgas põhimõttelist võimalust tuvastada kohtulahendiga organi liikme kohustus anda teatud sisuga kindla sisuga tahteavaldus, on oluline välja selgitada, kas ja millistel tingimustel on vastava kohustuse olemasolul võimalik jõuda kehtiva positiivse sisuga otsuseni.

Käesolevas artiklis analüüsitakse, kas ja millised võimalused on vähemusosaluse omajatel saavutada enamusosaluse omajate passiivsuse, vastuseisu, lubamatu hääletamisel osalemise või hääletustulemuse ebaõige tuvastamise korral otsus, mis võimaldab kaitsta kapitaliühingu huve sisesuhetes, eelkõige panna maksma kapitaliühingu nõue kõrgeima otsustustasandi kontrollile allutatud juhtorgani liikmete vastu. Artiklis uuritakse ka võimalikke alternatiivseid lahendusi juhtudel, kus positiivse sisuga otsuseni jõudmine võib osutuda praktikas kas võimatuks või oluliselt raskendatuks. Arvestades Saksa ühinguõiguse sarnasust Eesti ühinguõigusele ning olulist mõju Eesti kohtupraktika kujunemisele, on artikli kirjutamisel kasutatud võrdlusena peamiselt Saksa õiguskirjanduse ja kohtupraktika seisukohti.