Kokkuvõte

2018. aasta oktoobris toimunud 35-ndatel õigusteadlaste päevadel jagasid ühel sessioonil lava patsientide esindaja, tervishoiutegelane ja õigusteadlane. Sessiooni käigus märkasid ettekandjad, et sõltumata oma elukutsest jagavad nad kõik ühist seisukohta tervishoiutöötaja vastutuse suhtes. Leiti, et tervishoiutöötaja vastutuse regulatsioon vajab muutmist, sest praegune takistab patsiendikindlustuse süsteemi loomist ja juhtumitest õppimist. Seepärast tehti ettepanek tervishoiutöötaja vastutust vähendada. Artiklis selgitatakse ettepanekut ka Juridica lugejatele.

Esmalt vaadeldakse artiklis vastutusega seotud küsimusi. Tervishoiuteenuse osutamisel tekkivate probleemide korral on ette nähtud nii karistusõiguslikud kui ka tsiviilõiguslikud kitsendused. Tsiviilõigusliku vastutuse puhul tuleb eristada tervishoiutöötaja enda vastutust ja tervishoiutöötaja tööandjaks oleva tervishoiuteenuse osutaja vastutust. Samuti tuleb eristada deliktilist ja lepingulist vastutust. Karistusõigusliku vastutuse puhul tuleb vaadelda vastutust nii väärtegude kui ka kuritegude eest. Kuna autorite väide on, et vastutus takistab kvaliteedi paranemist, siis küsitakse, kes tänapäevases meditsiinis üldse vastutama peab – kas füüsilisest isikust tervishoiutöötaja või juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutaja. Tuuakse esile arvud tervishoiustatistikast, et vaadata, kas Eestis õpitakse probleemidest. Kuna ravikvaliteedi parandamine ja süsteemi muutmine toimub patsiendi huvides, tuuakse sisse patsiendi vaade ja uuritakse, mida patsient tervishoiusüsteemilt ootab. Selleks et mitte ise jalgratast leiutama hakata, esitatakse ülevaate Soome patsiendikindlustuse süsteemist ja võrreldakse ka selle mõjusid.

• Meditsiiniõigus
,
• tervishoiuteenuse osutamise leping
,
• kahju hüvitamine
,
• kahju õigusvastane tekitamine
,
• isikuvastased süüteod
,
• kahjukindlustus