Kokkuvõte

Pealtnäha on riiklik järelevalve ja haldusjärelevalve üsna erineva reguleerimiseseme ja asendiga õigusinstituudid. Riikliku järelevalve mõistet on korrakaitseseaduse § 2 lõikes 4 sisustatud kui korrakaitseorgani tegevust eesmärgiga ennetada ohtu avalikule korrale, selgitada välja ohtusid ja neid tõrjuda, samuti kõrvaldada korrarikkumisi. Haldusjärelevalve on Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõike 1 kohaselt ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul ka otstarbekuse üle. Riiklik järelevalve on haldusorganite (korrakaitseorganite) tegevus haldusväliste isikute tegevuse kontrollimisel. Haldusjärelevalve on per definitionem haldussisene kontroll. Kuigi mõlema järelevalve teostamist reguleerib haldusõigus, kuulub riikliku järelevalve õigus korrakaitseõiguse osana õigussüstemaatiliselt haldusõiguse eriosasse, haldusjärelevalve on aga osaks haldusõiguse üldosasse kuuluvast halduskorraldusõigusest. Ometi saab haldusjärelevalve kujunemisloosse ja sisusse süvenemisel peagi selgeks, et sel on olulisi seoseid korrakaitseõiguse ja riikliku järelevalve menetlusega.

Käesolev artikkel käsitleb haldusjärelevalve mõistet, sisu ja probleeme, seades teljeks selle kokkupuutepunktid riikliku järelevalve menetlusega ja lahknevused sellest. Artikkel ei taotle igakülgse pildi loomist Eesti nüüdisaegse haldusjärelevalve olemusest, sellest puudub ka sügavam võrdlus teiste riikide analoogiliste õigusinstituutidega. Vastupidi sellele rõhutab autor, et (jällegi sarnaselt riikliku järelevalvega) on ka haldusjärelevalve mõiste väga lai ning hõlmab mitut väga spetsiifilist erivaldkonda (nt kohaliku omavalitsuse üksuste üle teostatav haldusjärelevalve või eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisele isikule üle antud haldusülesannete täitmise järelevalve), mis vääriksid eraldi käsitlemist.

• haldusorganisatsioonid
,
• järelevalve ja kontroll