Kokkuvõte

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei tule menetluse õiglust hinnata pelgalt kohtusaalis toimuva pinnalt, oluline on ka sellele eelnev uurimisperiood. Kohtueelsele menetlusele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama nii õiguskirjanduses kui ka Euroopa Liidu regulatsioonides. Nii tuleneb direktiivi 2013/48/EL artikli 3 lõike 3 punktist b kaitsja õigus kahtlustatava ülekuulamisel viibida ning artikli 3 lõike 2 punktist a kahtlustatava õigus suhelda enne küsitlemist kaitsjaga. Eesti oli üks kolmest liikmesriigist, mis ei teinud direktiivi ülevõtmiseks ühtegi seadusemuudatust.

Ebamäärane on aga see, milliseid ülesandeid tuleb kaitsjal ülekuulamisel ning enne seda täita, mistõttu ei tea sageli kaitsja ega menetlejagi päris täpselt, mis on ühele või teisele lubatud, mis keelatud. Eesmärgiga luua ühtne teoreetiline arusaam kaitsja rollist ülekuulamisel on käesolevas artiklis võetud lähtekohaks poolte võrdsuse põhimõte (ingl principle of equality of arms) ning seisukoht, et kaitsja passiivne osalemine ülekuulamisel ja selleks valmistumisel ei aita oluliselt kaasa poolte võrdsuse tagamisele kriminaalmenetluses. Vastates küsimusele, milles seisneb ülekuulamisel pooltevaheline ebavõrdsus, tuletatakse artiklis õiguskirjandusele toetudes poolte võrdsuse põhimõttest kaitsja ülesanded. Seejärel analüüsitakse neid eraldi kahes peatükis lähtuvalt sellest, kas tegemist on pigem enne ülekuulamist või selle ajal täidetava ülesandega, et avada põgusalt kaitsja ülesannetega seotud probleemkohad.

Õiguskirjanduses on poolte võrdsuse põhimõtte peamiseks eesmärgiks peetud inimväärikuse tagamist ning käesolev artikkel lähtubki eelkõige sellest positsioonist.

• kohtueelne menetlus
,
• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid