Kokkuvõte

Nagu paljudes riikides, on ka Eestis raskeim võimalik karistus eluaegne vangistus. Kuigi riigid on eluaegse vangistuse mõistet erinevalt defineerinud, siis Eestis on lähtutud Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohast ning eluaegsele vangile andnud võimaluse pärast 25 aastat karistuse kandmist vabaneda. Sel viisil on isikule tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 3 tulenev inimõigus, mis keelab piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise. Samas on riigil siiski õigus eluaegset vangi tema elu lõpuni vangistuses hoida. Nii on küsitav, kas eluaegse vangistuse puhul on üldse kohta relatiivsel karistusteoorial. Kui aga erakordselt raske kuriteo toime pannud eluaegne vang enne tähtaega vabastada, siis on justkui rikutud karistuse kui tasumise eesmärki.

Käesolev artikkel põhineb autori bakalaureuseastme uurimistööl, mille eesmärk oli selgitada välja eluaegse vangistuse ja sellest enne tähtaega vabastamise seosed karistusteooriate eesmärkidega. Artikkel annab ülevaate, milliseid karistusteooriate eesmärke täidetakse eluaegse vangistuse mõistmisel ja sellest enne tähtaega vabastamisel. Muu hulgas annab autor üldise ülevaate eluaegsest vangistusest Eestis ning aspektidest, mida eluaegse vangistuse mõistmisel ja sellest enne tähtaega vabastamisel kohtupraktikas arvestatakse. Nii jõuab autor läbi analüüsi järeldusele, kuidas täpsemalt on karistusteooriate eesmärgid seotud eluaegse vangistuse ja eluaegsest vangistusest enne tähtaega vabastamisega.

• karistuse liigid ja määrad
,
• karistuse kohaldamine
,
• karistusest vabastamine