Kokkuvõte

Eelmise sajandi lõpuaastatel leidis aset tähelepanuväärne ajalooline sündmus: nootide vahetamise teel (Eesti Välisministeeriumi poolt 23. detsembril 1998 ja Vatikani Riigisekretariaadi poolt 15. veebruaril 1999) sõlmiti Eesti Vabariigi ja Püha Tooli vaheline kokkulepe katoliku kiriku õigusliku staatuse kohta Eesti Vabariigis.

Püha Tooli kokkulepped (konkordaadid) eri riikidega on sajanditepikkune rahvusvahelise õiguse tava. Eesti õigusruumi toodi viide võimaliku kokkuleppe sõlmimisele 1934. aasta kirikute ja usuühingute seadusega, mille § 2 lõikes 2 sätestati: „Rooma-katoliku kirik tegutseb Eestis Püha Tooliga sõlmitava kokkuleppe alusel.“ Kokkuleppe sõlmimiseni jõuti aga alles 1990. aastatel.

Artikli eesmärk on analüüsida kokkuleppe teksti ja selle rakendamist, käsitledes kokkuleppe erinevaid punkte ja sellega seonduvaid õigusakte sellest aspektist, kas kokkulepe annab Rooma-Katoliku Kirikule Eestis ning sellesse kuuluvatele kogudustele, kloostritele ja institutsioonidele võrreldes teiste usuliste ühendustega mingisuguseid eeliseid või on tegemist niisuguste erisustega, mis on usuvabaduse tagamise seisukohalt, ajalooliselt või roomakatoliku kiriku ja Püha Tooli kui rahvusvahelise õiguse subjekti vahelist lahutamatut seotust silmas pidades põhjendatud.

• Mittetulundusühingud ja sihtasutused
,
• Kirikuõigus
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• välissuhted ja välislepingud