Üha teravamalt on kerkinud küsimus usuorganisatsioonide tegutsemise vabaduse kohta, seda nii meil kui ka mujal. Sellesse on panustanud esmalt ikka ja jälle maailmas esile kerkinud äärmuslike organisatsioonidega ...

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 9 lõike 1 kohaselt kätkeb usuvabadus endas vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka „koos teistega“, avalikult või ...

Eelmise sajandi lõpuaastatel leidis aset tähelepanuväärne ajalooline sündmus: nootide vahetamise teel (Eesti Välisministeeriumi poolt 23. detsembril 1998 ja Vatikani Riigisekretariaadi poolt 15. veebruaril ...

Igaühel on õigus mõista ja enda jaoks mõtestada olemasolevat. Olemasoleva tunnetamine on inimese üks põhivajadustest, olles sõltuvuses sotsiaalpsühholoogilisest ruumist ja ajast (kultuurilisest lähimusest) ...

Karistusõigus hõlmab mitmeid norme, mille kitsamaks või laiemaks eesmärgiks on seadusandja seadnud usuvabaduse tagamise. Sellised normid võivad käsitleda eraldiseisvalt religiooniga seotud küsimusi nagu ...

Religioosne äärmuslus on julgeolekuoht kogu maailmas. Eesti ühiskond ei ole kogenud religioosset äärmuslust viisil, mis ohustaks riigi julgeolekut või inimeste turvalisust. Kuivõrd religioosse vabaduse ...

Libertas ecclesiae ehk kiriku enesekorraldus- ja tegutsemisvabaduse tuumaks on evangeeliumi vaba kuulutamine ja sakramentide vaba jagamine. See on fundamentaalne printsiip. Kirik on alati, igal ajastul ...

Artikkel keskendub Eesti Evangeeliumi Luteri usu kiriku riigist lahutamise ja iseseisva kirikuorganisatsiooni loomise õiguslikele aspektidele Eesti Vabariigi algusaastail. Enne Eesti iseseisvumist oli ...

2022. aastal täitus sada aastat konkordaadi sõlmimisest Läti riigi ja Püha Tooli vahel, samal aastal möödus ka 100 aastat põhiseaduse (lv Satversme) vastuvõtmisest. 14. detsembril 2022 korraldati Läti ...

Kui vanglainstitutsiooni ajaloos religioon ja isiku korrigeerimine olid lahutamatult seotud, siis sekularismist mõjutatuna hakkas 20. sajandil ka vanglas usk eralduma isiku ühiskonda taastoomise missioonist ...

Artikkel keskendub üksikisiku õiguste ja kollektiivse usuvabaduse (religioossete ühenduste autonoomia) konfliktile ning sellele, kas ja kuivõrd on religioossetel ühendustel kohustus arvestada erinevate ...

1993. aasta läheb ajalukku aastana, mil parlamentlikul teel võeti vastu teine kirikute tegevust reguleeriv seadus Eesti ajaloos. Esimene neist – Usuühingute ja nende liitude seadus – võeti vastu 12. novembril ...

20. mail 1993. a. võttis Riigikogu vastu kirikute ja koguduste seaduse (RT I 1993, 30, 510; 44, 637; I 1994, 28, 425), mille Vabariigi President kuulutas välja 8. juunil 1993. a. oma otsusega nr. 110 ...

(Algus Juridica nr 6/1996) Teise näitena kehtivast õigusaktist peaks tooma tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS). Selle §-s 6 antakse eraõigusliku ja avalik-õigusliku juriidilise isiku ...

...mida usuteadus ei nimeta kirikuks, vaid lahkusuks. Kirikuõiguseks nimetatakse neid usuõiguse sätteid, mis kehtivad......praostkonnad, piiskopkonnad, pihtkonnad, kloostrid). Kirikuõiguse sätteid (norme) võib luua kas riik või kirik ise...

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sünd Andmed õigeusu koguduste olemasolu kohta Eestis on alates aastast 1030. Õigeusk jõudis Eestisse algselt läbi Kiievi-Venemaa alade, s.o 559 aastat enne Moskva patriarhaadi ...

...Kirikul 7 kogudust ning 3 ordut ca 3 000 liikmega. Kirikuõigus ja kanooniline õigus Eestikes erialakirjanduses on......religioossete ühenduste ja riigi vahelisi suhteid. Kirikuõigust on erialakirjanduses samastatud ka kanoonilise õigusega...

...kirikuõigust omakorda samastatud ka kanoonilise õigusega. *9 Kirikuõiguse mõiste kasutamine soomõistena kõigi religioossete......ühenduste kohta käiva õiguse tähenduses pole täpne. Kirikuõigus on vaid osa religioossest õigusest või religiooniõigusest...