Kokkuvõte

(Algus Juridica nr 6/1996)

Teise näitena kehtivast õigusaktist peaks tooma tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS). Selle §-s 6 antakse eraõigusliku ja avalik-õigusliku juriidilise isiku legaaldefinitsioonid. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seadusega avalikes huvides. Seaduse § 37 lõike 3 järgi tekib avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime seaduses sätestatud ajast ning lõike 6 järgi ei või avalik-õiguslik juriidiline isik omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. § 44 lõike 2 alusel sätestatakse avalik-õigusliku juriidilise isiku organid seaduses.

• Kirikuõigus
,
• juriidilised isikud