Kokkuvõte

Juba pikemat aega on haige inimese ravimisel kasutatud teise elava või surnud inimese kudede ja organite siirdamist. Kuni see piirdus vaid vereülekannete ja elavalt inimeselt võetud kudede või elundite siirdamisega, ei tekkinud eetilisi ega ka tõsiseid õiguslikke probleeme, v.a need juhud, mis olid kriminaalkoodeksis otseselt sätestatud. Elundite siirdamise sellisel arengutasemel piisas doonori vabast tahteavaldusest ja ametkondlikust instruktsioonist, milles kirjeldati põhilisi protseduurireegleid.

• Meditsiiniõigus
,
• omand
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused