Kokkuvõte

1. Mikrolülituse topoloogia kui uus
intellektuaalomandi objekt

Mikrolülitus on suhteliselt uus asi elektroonika vallas. Esimesed mikrolülitused olid protsessorid. Mikrolülituste kõige tuntum kasutamisala on arvutid.

Mikrolülituse (integraallülituse) topoloogia kujutab endast mikrolülituses sisalduvate elementide ja nende vaheliste ühenduste paigutust. Elementide ja ühenduste paigutusest sõltuvad teatavasti sellised mikrolülituse olulised tehnilised näitajad, nagu mõõtmed, energiatarve, skeemi töökiirus, töö- ja häirekindlus jne. Iga tehnilise näitaja arvestatava paranemisega kaasnevad kaasajal uued tootearenduse võimalused. Viimasel aastakümnel on areng mikrosüsteemide valdkonnas olnud tormiline.

Mikrolülituse topoloogiat võib reprodutseerida teistelgi viisidel, näiteks maskide (s.o tehnoloogiline vahend mikrolülituste eri kihtide valmistamiseks) või nende jooniste kujul. Mikrolülituse topoloogia võib olla reprodutseeritav ka automaatprojekteerimissüsteemide või mikrolülituse valmistamise protsessi juhtiva arvuti mällu salvestatud andmetena. Õiguskaitse seisukohalt loetakse mikrolülituse topoloogia reprodutseerimiseks ka seda topoloogiat sisaldava mikrolülituse valmistamist.

• mikrolülituste topoloogia ja tööstusdisainilahendused