Kokkuvõte

Pangandusõiguse eri aspektide käsitlemisel pööratakse keskpangandusega seotud temaatikale suhteliselt vähe tähelepanu. Paljude riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. *1 Seetõttu on just keskpanga kui panganduse reguleerija roll prevaleerinud selle käsitlemisel haldusõiguse problemaatika raames. Eeltoodust tulenevalt peetakse sageli kõike keskpangaga seonduvat haldusõiguse valdkonda kuuluvaks.

Samas põhineb kaheastmeline pangandussüsteem (vastand käsumajanduslikule monopangale) keskpangal ja tervel real omavahel konkureerivatel krediidiasutustel. Tulenevalt oma funktsioonidest sobib keskpank siiski paremini mitte riigihalduse hierarhiasse (ehkki keskpanga haldusfunktsiooni ei saa eitada), vaid oma kohale riigi panganduse südames.

Panganduse südameks peetakse keskpanka seetõttu, et just keskpank on see, kes tagab krediidiasutuste likviidsuse ning seeläbi mõjutab kogu majanduskliimat. *2 Teisisõnu täidab riigi keskpank raha- ja finantssüsteemi stabiilsuse eesmärki. Keskpank osaleb riigi finantssüsteemis mitmesugustel viisidel, et pakkuda makse(süsteemi)teenuseid, likviidsus- ning finantsabi. *3 Maksesüsteemi haldamine kujutab endast olulist osa raharingluse korraldamisel ning täiendab keskpanga rahaemissiooni funktsiooni. Finantssüsteemi stabiilsuse huvides pakub keskpank süsteemi liikmetele (enamasti krediidiasutustele) finantsabi laenude ning garantiide näol. Samuti on keskpangal kanda vastutusrikas roll süsteemsete kriiside ajal, mil keskpank viimase instantsi laenajana pakub likviidsusabi probleemsetele krediidiasutustele.

• rahandus ja riigieelarve
,
• pangandus