Kokkuvõte

Nagu pealkirigi ütleb, analüüsitakse käesolevas artiklis mõningaid mõisteid käibemaksuõiguses. Põhiliselt tuleb juttu käibemaksust Euroopa Liidus, ettevõtluse mõistest ning omatarbe regulatsioonist. Ettevõtluse mõiste on viimasel ajal muutunud aktuaalseks seoses kohtuvaidlustega, kus raskuspunkt on langenud just ettevõtluse mõiste määratlemisele seoses avalik-õiguslike juriidiliste isikutega. Omatarbe mõiste käsitlemise põhjus on see, et tegemist on olulise muudatusega, mille toob kaasa uus Euroopa Liidu direktiividega harmoniseeritud käibemaksuseadus.

Üldist käibemaksust

Käibemaks sellisena nagu me seda tänapäeval tunneme on suhteliselt uus maks. Maks kehtestati lisandväärtuse maksuna esimesena Prantsusmaal 1954. aastal (tax sur la valeur ajoutee). *1 Alates 1968. aastast on lisandväärtuse maks kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.

Riigikohus on oma 23.03.1998 lahendis märkinud, et riiklik maks täidab kaht peamist ülesannet: tagada riigitulu laekumine ja mõjutada maksumaksja tegevust. *2 Käibemaksul on puhtalt fiskaalne eesmärk ning puuduvad kõrvaleesmärgid, nagu näiteks tollimaksudel või aktsiisidel. Saksamaa föderaalne maksukohus Bundesfinanzhof (BFH) märkis 1973. aastal käibemaksu kohta järgmist: „Enamik tarbimisel baseeruvaid makse, sealhulgas ka käibemaks, ei oma tegelikult sügavamat mõtet kui ainult riigile vajalike tulude saamine.“ *3

• maksuõigus
,
• Euroopa Liit