Kokkuvõte

Tänapäeval tehakse suur osa tehingutest esindajate kaudu. Esinduse vallas tekivad tõsised õiguslikud probleemid juhul, kui esindaja ületab talle antud volitusi või isik teeb tehingu kellegi teise nimel esindusõigust omamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses reguleerib volituseta esindust ainult üks paragrahv, kolmest lõikest koosnev § 103. Esindusõiguseta tegutsemisest tingitud keerukate suhete reguleerimiseks on see säte selgelt ebapiisav. Riigikogu menetluses olevas tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõus *1 on esindusõiguseta tehtud tehingud reguleeritud tunduvalt põhjalikumalt (§-d 124–126). Artikli piiratud mahu tõttu käsitlen üksnes olulisemaid aspekte esindusõiguseta tehtud tehingute juures nii kehtiva TsÜS kui eelnõu alusel. Esindusõiguseta tehtud tehinguid käsitleva eestikeelse kirjanduse vähesuse tõttu pärinevad artiklis esitatud teoreetilised seisukohad peamiselt Saksa õigusteoreetikutelt ja kohtupraktikast. Regulatsioonide sarnasuse tõttu olid Saksa õigusteaduse saavutused olulised eelnõu koostamisel ja kujundavad tõlgendusi ka peale eelnõu seaduseks saamist.

• esindus
,
• kahju õigusvastane tekitamine