Kokkuvõte

1. Mõisteid

Karistusseadustiku vastuvõtmisega 6. juunil 2001 *1 viidi edukalt lõpule Eesti karistusõigusreformi põhiosa. Reform tervikuna teostub siiski alles pärast uue kriminaalmenetluse seadustiku vastuvõtmist. Materiaalõiguse reform on aga lõpule jõudnud ning nüüd seisab ees seaduse edukas rakendamine.

Üks põhimõttelisemaid muudatusi materiaalõiguses seisneb uue süüteomõiste kasutuselevõtmises. Ainuüksi terminoloogiliselt on tehtud olulised muudatused: senise üldmõiste „kuritegu“ asemel on kasutusele võetud (õieti küll 1929. aasta karistusseadustiku eeskujul taastatud) üldmõiste „süütegu“ (vt ka allpool ptk 5). Terminoloogilised muudatused algavad tegelikult juba seadustiku ja siit tulenevalt ka kogu õigusharu nimest – senise kriminaalõiguse asemel on meil nüüd karistusõigus. Kuid et muudatused terminoloogias on ulatuslikud ja olulised ning puudutavad ka vastavate õigusinstituutide sisu, siis tasub neil kunagi edaspidi eraldi peatuda. *2 Käesolevas artiklis tuleb vaatluse alla siiski üksnes süüteomõiste sisu.

• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• süütegu
,
• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid