Taas
kord on ülikooli lõpetanud hulk noori juriste ja taas kord on Juridica
leheveerud just nende päralt. Seda numbrit tehes võime igal aastal tõdeda,
et värskete kolleegide artiklid on väga head, ja seda üllatavam on, et
järgmisel aastal õnnestub uutel vastdiplomeeritud noortel veelgi sisukamaid ja
huvi-
tavamaid artikleid kirjutada! Seda öeldes ei taha ma teha pai, ei ütle „väike,
aga tubli“, vaid avaldan heameelt, et lugejani on õnnestunud tuua järjekordne
sisutihe Juridica number, mida iseloomustab eelnevatest bakalaureuste
numbritest suurem Eesti-kesksus ja rõhuasetus praktilistele küsimustele.
Mõneti
on see Eesti-kesksus üllatav olukorras, kus seisame 14. septembril toimuva
euroreferendumi lävel. Vaid üks selle numbri artikkel käsitleb Euroopa Liitu,
täpsemalt selle õigusloome küsimusi ja komiteede süsteemi. Kas kõik ülejäänu on
selle tähtsa otsuse tegemise eelõhtul selge? Vaevalt. Ehkki Euroopa Liidust on
viimastel aastatel nii Juridicas kui ka mujal kirjutatud väga palju, on euroliit
kui terviksüsteem siiski jätkuvalt väga raskesti hoomatav, liiatigi veel nüüd,
kus Euroopa Liit on ise asunud oluliste muutuste teele. Seega isegi juhul, kui
suudame leida aja ja tutvuda kõigi eesti keeles avaldatud materjalidega Euroopa
Liidust, ei ole kuigi tõenäoline jõuda staadiumisse, kus saame rääkida
informeeritud arvamusest või informeeritud nõusolekust, kui kasutada
meditsiiniõiguse terminoloogiat.
Samas
võib küsida, kas informeeritud nõusoleku kontseptsioon saab kunagi tõeliselt
realiseeruda? Meditsiiniõiguses seab selle võimalikkuse kahtluse alla patsiendi
paratamatult puudulikud teadmised meditsiini valdkonnas.
Lõppkokkuvõttes taandub kõik suuresti usaldamisele, sellele, kuivõrd veenvalt
arst ravivajadust selgitab. Euroopa Liiduga ühinemise otsustamisel saab olema
suuresti samamoodi. Hääletades 14. septembril Euroopa Liitu astumise poolt,
avaldatakse usaldust nende inimeste vastu, kes on teatanud oma poolehoiust
Euroopa Liidule, ja usaldamatust nende vastu, kes on asunud vastasleeri.
Ja vastupidi. Ehk lühidalt: usu Euroopa Liitu, sest mina usun Euroopa Liitu. Ning valimiste ettevalmistajad on
teadlikud tendentsist otsuseid just sel viisil
langetada. Miks muidu võib päevalehtedest lugeda mitte niivõrd Euroopa Liidu
kohta, kuivõrd seda, mida keegi prominent Euroopa Liidust arvab. Samas pole
selline nn usaldushääletus midagi ebatavalist võrreldes näiteks Riigikogu ja
omavalitsuste valimistega, kus valimisplatvorme tahetakse vaat et avalikult
reklaamiks tunnistada ja informeeritud valimisotsusest ei saagi rääkida.
Võiks
küsida, et milleks siis üldse kogu see euroteavitamine. Eks ikka selleks,
et need, kes ei taha muuta 14. septembrit usaldushääletuse päevaks, saaksid sel
päeva anda oma võimalikult informeeritud arvamuse Eurooa Liiduga liitumise küsimuses.
Ehkki 14. september on kohe-kohe käes, ei ole aeg informeeritud otsustuse
tegemiseks veel möödas. Eesti ühiskonna jaoks on oluline, et enamik valijatest
teeksid 14. septembril just sedalaadi otsustuse, olenemata sellest, kas nad
hääletavad Euroopa Liitu astumise poolt või vastu. Sest kui nn usaldus-
hääletusel tehtud valik osutub mingil põhjusel hiljem ebameeldivaks, siis
on see ebameeldivus üldise usaldamatuse kõrval vaid üks väike probleem.