Kokkuvõte

Tavaline haldusotsus langetatakse skeemi „kui – siis“ järgi. Planeerimisotsuse puhul on olukord teistsugune. Siin on ette antud ainult üldine eesmärk, mitte aga planeerimistulemus. Kohtuliku kontrolli seisukohast tähendab see seda, planeerimisotsuse sisu ei saa kohus kontrollida, sest planeerimiskaalutlus on võimude lahususe põhimõtte kohaselt täidesaatva võimu pädevuses. Seepärast ei tohi kohtud püüda läbi suruda oma ettekujutust planeerimisest, vaid võivad ainult kontrollida, kas planeerimist teostav organ pidas konkreetse planeerimismeetme puhul kinni kehtiva õigusega sätestatud planeerimiskaalutluse piiridest.

Autor selgitab, millisel juhul alluvad erinevad planeeringud Saksamaal kohtulikult kontrollile ja milline on kohtuliku kontrolli ulatus. Kuna ainult teatavad menetlus- ja vormivead on planeerimisotsusega seoses kohtu jaoks olulised, peatutakse ka vigade olulisuse temaatikal. Samuti käsitletakse planeerimisotsuses esinenud vigade kõrvaldamise menetlust. Lõpetuseks selgitab autor põgusalt, millised on ehitise tellija ja naabri võimalused kaitsta end planeerimismenetluses tehtud üksikotsuste vastu.

• ehitus ja planeerimine
,
• halduskohtumenetlus