Kokkuvõte

Tõendi kasutamise keeld seisneb selles, et tõendusvahendi kogumise nõudeid ja korda rikkudes saadud teabeallikat ei ole lubatud kasutada maksuküsimuse otsustamisel. Sellise keelu kohaldamise tulemuseks on enamjaolt sellise kõrge väärtusega tõendusvahendi kasutamiskõlbmatuks tunnistamine, millest võib sõltuda kogu maksuküsimuse materiaalselt õiguspärane lahendamine. Seetõttu võib maksusumma jääda määramata või juba toimunud maksusumma määramine võidakse tunnistada õigusvastaseks.

Siinkohal aktualiseerub erinevate kaalukate ja vastandlike huvide ning väärtuste konflikt: ühelt poolt maksuseaduste ühetaoline kohaldamine, millest kõrvalekalded avaldavad laastavat mõju üldisele maksude tasumise distsipliinile, ning teiselt poolt maksukohustuslase õiguste, sh põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Maksukohustuslase õiguste rikkumine ohustab demokraatliku õigusriigi põhiväärtusi ning võib viia olukorrani, kus halduse tegevus juhindub ainult põhimõttest, et eesmärk pühitseb abinõu.

Sellises konfliktsituatsioonis peab tõendi kasutamise keeld leidma oma koha, et tasakaalustada vastandlikke väärtuseid ja huvisid. Kas ning kuidas see õnnestub? Milline on olukord Eesti maksumenetluses? Kas ja kuidas on sellised küsimused lahendatud teistes riikides: Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides? Artiklis otsitakse nendele küsimustele vastuseid.

• maksuõigus
,
• menetlus halduskohtus
,
• tõendamine kriminaalmenetluses