Kokkuvõte

Kui Eesti ajaloos esimene oma pankrotiseadus 1992. aastal vastu võeti, oli selge, et oma kogemuste ja kohtupraktika tekkimise ning arengu käigus tuleb hakata pankrotiseadust aeg-ajalt täiendama ja parandama. Nii on ka läinud. 1992. aastal vastuvõetud pankrotiseadust on kahel korral – 1996. aastal ja 2003. aastal – suuremal määral parandatud, lisaks üksikud väiksemad täiendused. Siiski saab rääkida pankrotiseaduse evolutsioonilisest arendamisest. Olulisi põhimõtteid ja reegleid on küll täiustatud, kuid ei ole olnud vajadust neid radikaalselt muuta.

Praegu kehtiv pankrotiseadus on võimaldanud ilma suuremate takistusteta pankrotimenetlusi läbi viia. Samas on siiski vaja pidevalt tegeleda pankrotiseaduse arendamisega. Praeguseks on Justiitsministeeriumi juures tegutseva vabade õiguselukutsete ja maksejõuetusõiguse ekspertnõukogu maksejõuetusõiguse töögrupp välja töötanud terve rea pankrotiseaduse parandusi. Käesolevas artiklis käsitletakse mõningaid olulisemaid parandusettepanekuid. Eesmärgiks on eelkõige kavandatavate parandusettepanekute tutvustamine.

• Maksejõuetusõigus
,
• juriidilised isikud
,
• esindus
,
• juriidilised isikud