Kokkuvõte

2008. aasta oktoobris tutvustas Justiitsministeerium uut kriminaalpoliitikaga seonduvat seaduseelnõu, millega karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja vangistusseaduses tahetakse teha esmapilgul pisikesed, üksnes väga väheseid inimesi puudutavad muudatused. Tegemist on ettepanekuga kahe uue mittekaristusliku meetme – karistusjärgse käitumiskontrolli ja karistusjärgse kinnipidamise – kasutusele võtmiseks. Neid meetmeid tahetakse hakata kasutama isikute suhtes, kes on kohtu poolt mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandnud, kuid kes võivad kalduda toime panema uusi (samaliigilisi) kuritegusid (nt seksuaalkurjategijad).

Tegemist on seaduseuuendusega, mille vastuvõtmine tähistaks autori arvates põhimõttelist pööret siinses kriminaalpoliitikas. Karistusjärgse kinnipidamise kaudu püütakse luua uut riikliku kontrolli mehhanismi, mille sihtgruppi pole võimalik ühetähenduslikult piiritleda. Artiklis analüüsitakse karistusjärgse kinnipidamise kui meetme sisu, selle rakendamise kriteeriumeid, senist rahvusvahelist praktikat karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisel, meetme vastavust põhiseadusele ja selle kooskõla Eesti kriminaalpoliitika seniste suundumustega.

• karistuse kohaldamine
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• muud mõjutusvahendid