Kokkuvõte

1. detsembril 2009 jõustus Lissaboni leping. Mitmes liikmesriigis on Lissaboni leping olnud kohtulike arutelude teemaks küsimuses, kas ta võib olla vastuolus liikmesriigi põhiseadusega. Kaalukaim analüüs tuleneb ilmselt Saksamaa konstitutsioonikohtust, kuivõrd selle kohtu otsustel on ajalooliselt olnud määrav tähtsus Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel.

Saksamaa konstitutsioonikohtu 2009. aasta otsus Lissaboni leppe sobitumise kohta Saksa põhiseadusega on loonud uued perspektiivid – seda mitte niivõrd leppe enda tuleviku, vaid just mitmetasandilise Euroopa Liidu sisemiste toimemehhanismide seisukohast. Kuigi Saksa konstitutsioonikohus asus seisukohale, et Lissaboni leping ei ole vastuolus põhiseadusega ja leidis probleeme peamiselt riigivõimuinstitutsioonide (parlamendi eri kodade) rolliga seoses, on sellel lahendil tähtsust ka väljaspool Saksamaad. Kohtuotsus on ilmne märk Euroopa Liidu ja liikmesriikide suhete uue etapi kohta, mida iseloomustab kaalutlev riigiülesus (deliberative supranationalism).

Artiklis analüüsitakse Saksa konstitutsioonikohtu otsust ning otsitakse vastust küsimusele, kuidas peaks praktikas väljenduma konstitutsiooniline dialoog riigiülese ja liikmesriigi tasandi vahel ning kas kaalutleva riigiülesuse kontseptsioon võiks olla kasutusel ka Eestis.

• Euroopa Liit
,
• kohus
,
• Rahvusvaheline õigus
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve
,
• välissuhted ja välislepingud
,
• põhiseaduse muutmine
,
• demokraatia
,
• seadusandlus