Kokkuvõte

Tähistust „põhiseaduse aluspõhimõtted“ ei leia me Eesti Vabariigi põhiseaduse enda tekstist. See tähistus sündis koos Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liidu liikmesriigiks. Nimelt otsustati Eestis lahendada Euroopa Liiduga ühinemise küsimus Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise teel. Selle seaduse esimene paragrahv kinnitab expressis verbis: „Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.“ Sisuliselt tähendab see meie põhiseaduse läbivat muutmist, kus küll ei muudetud kehtiva põhiseaduse sätteid endeid, kuid kus Euroopa Liidu liikmelisus nõuab põhiseadusest arusaamist koostoimes aluspõhimõtetega.

Põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmisest on möödunud rohkem kui 7 aastat. Siiski pole meil siiani piisavalt riigipoolseid juriidiliselt autoriteetseid pidepunkte mõtestamaks lahti meie rahvusliku õiguskorra ja Euroopa Liidu õiguskorra vahekorda, eeskätt Euroopa Liidu õiguse esmasuse piire. Kahjuks on ka akadeemiline diskussioon põhiseaduse aluspõhimõtetest olnud pigem tagasihoidlik. Autor rõhutab, et meil kõigil lasub kohustus nende aluspõhimõtete sisuliseks mõtestamiseks.

Käesoleva artikli aluseks on autori poolt peetud kaks ettekannet. Esimene nendest toimus 10. märtsil 2009 Tallinnas Eesti Juristide Liidu XX aastapäeval teemal „Eesti omariiklus: kogemused ja perspektiiv“. Teise ettekande pidas artikli autor 1. detsembril 2010 Tartu Ülikooli 91. aastapäeval ülikooli aulas teemal „Rahvusülikool ja põhiseaduse aluspõhimõtted“.

• põhiseaduse muutmine
,
• põhiseadus