Kokkuvõte

Süüdistatava küsitlusõigusega seonduvalt võib Riigikohtu viimase aja otsustest leida mõiste, mida ei kasuta ei Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK). Selliseks mõisteks on süüdistatava konfrontatsiooniõigus. Kuna selline õigus, mille vasteks eesti keeles võiks olla „vastandamisõigus“, on sõnastatud Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 6. täienduses, siis on kriminaalkolleegiumis kasutusele võetud mõiste juured üldõiguses.

Käesolev artikkel peab silmas kahte eesmärki. Esiteks selgitatakse termini „vastandamisõigus“ sisu üldõiguse, eriti Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 6. täienduse vastandamisklausli tähenduses ning näidatakse, et ühe õigussüsteemi terminite nagu reeglitegi mehhaaniline ülevõtmine kahjustab menetlusmudeli sisemist loogikat. Autor kirjeldab samuti süüdistatava vastandamisõiguse ja EIÕK küsitlusõiguse põhierinevusi.

Artikli teises osas selgitatakse, kuidas Eurooa Inimõiguste Kohus (EIK) sisustab EIÕK-s sõnastatud süüdistatava küsitlusõigust ning milliseid erandeid konventsioon lubab. Süüdistatava küsitlusõiguse tagamisel järgib Eesti kriminaalmenetlusõigus suures osas EIK praktikas tunnustatud põhimõtteid, mistõttu ei jää tähelepanu alt välja ka meie menetlusreeglid ja -põhimõtted.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses
,
• tõendamine kriminaalmenetluses