Kokkuvõte

Eesti 20-aastase taasiseseisvumisjärgse õiguspraktika valguses näib esmapilgul, et küsimus mingi ülesande kuuluvuse kohta avaliku võimu ülesannete hulka peaks olema ammu lahendatud – õigussüsteem peaks olema selles osas valmis. Tuleb tõdeda, et õnneks või kahjuks see nii siiski ei ole ning aeg-ajalt kas „avastatakse“ uusi ülesandeid või mingil põhjusel hinnatakse varem võetud seisukohad ülesande olemuse kohta ümber. Sagedamini tekib see küsimus tasude olemuse (era- või avalik-õiguslik) vaidlustes. Neil juhtudel seisab juristide ees küsimus, kas konkreetsel juhul on tegu avalikul võimul lasuva ülesandega, ning kui on, siis kes (avalik võim ise või erasektor) ja millises vormis (era- või avalik-õigusliku suhte raames) seda ülesannet täidab või peaks täitma.

Artiklis kirjeldatakse terminoloogilisi probleeme avaliku võimu ülesannete määratlemisel ja pakutakse võimalikke lahendusvariante neis süsteemi loomiseks. Kehtivat õigust ja olemasolevat kohtupraktikat analüüsides juhib autor tähelepanu vajadusele olla ettevaatlik mõistekasutuses ning kutsub seadusandjat üles mõisteid korrastama.

• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid