Kokkuvõte

Avalikkuse suhtumine võlaküsimustesse on tihti ühekülgne ja lihtsustatud ning jaotab tihti asjaosalisi meelevaldsete kriteeriumite järgi headeks ja halbadeks.

Autor püüab tasakaalustatud vaatepunktilt hinnata seda, kuidas me võlgadesse ja võlgnikesse suhtume, kas selline suhtumine on põhjendatud ning kuidas sel teemal edaspidi ehk veidi laiemalt mõelda ja vältida mustvalget lahterdamist. Sellele peaksid autori arvates mõtlema nii võlateemat kajastavad ajakirjanikud kui ka poliitikud, enne kui mingeid pealtnäha populaarseid, kuid sisult ebaõigeid ja halbade tagajärgede või vähemasti oluliste negatiivsete kõrvalmõjudega otsuseid tegema hakatakse. Igal ühiskonnas oleval probleemil (kui see ikka üldse probleem on) on põhjus, seda kindlaks tegemata ei saa probleemi ka lahendada. Igal lahendusel või abinõul on oma tagajärjed. Neid ette nägemata võib abinõu praktikas jääda tulemusetuks, või veelgi halvem, omandada sootuks teistsuguse mõju, kui kavandati.

• võlaõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• Täitemenetlus
,
• Maksejõuetusõigus