Sinu käes olev Juridica pakub valiku eelmise aasta oktoobris toimunud 33. õigusteadlaste päevade huvitavamatest ettekannetest. Seekordse juristide suurkogunemise läbivaks teemaks oli „Kümme aastat õiguslõimet“, millega peeti meeles Eesti ühinemist Euroopa Liiduga 2004. aastal. Rohkem kui 600 osalejat kogunes Tartusse, et kümnendi möödudes teha kokkuvõtteid, kuidas Euroopa õigus on meie õigust mõjutanud. Need mõjud on olnud kohati üpris ootamatud!

Siinkohal on sobiv koos lugejaga mõtiskleda õigusteadlaste päevade fenomeni üle. Mis toob täna kokku sadu inimesi? Esimese põhjusena toon välja selle foorumi aukartustäratava ajaloo. Esimene õigus­teadlaste kongress toimus juba 1922. aastal ja tollal kogunes 116 osavõtjat – sel moel on tegemist Eesti vanima järjepideva ühe elukutse esindajate akadeemilise aruteluga. Huvitav on fakt, et lisaks nõukogude ajale ei toimunud päevad ka Pätsi vaikival ajastul. Vaba mõte vajab vaba ühiskonda! Taasiseseisvumise järel Eesti Juristide Liidu ja Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi eestvedamisel taastatud üritus taandus sajandivahetuseks poolepäevaseks seminariks, kus mõnikümmend osalejat kuulas paari ettekannet ja lõpetuseks pakuti tass kohvi.

Õigusteadlaste päevade taassünd rohkem kui kümme aastat tagasi sai võimalikus tänu kõigi juristide esindus­ühingute, ülikoolide ja õigusasutuste kaasamisele korraldustöösse ning julgele otsusele muuta päevad tasuliseks ning korraliku eelarvega ürituseks. Päevade korralduskomitee käib regulaarselt koos aasta jooksul enne üritust. Teiseks edu lätteks ongi õigusteadlaste päevade laiapõhjalisus. Kuigi ajalooline nimetus viitab akadeemiliste õigusteadlaste kokkusaamisele, siis tegelikult on arutelud kombineerinud süvateaduslikke ja praktilisi probleeme. Selline kohati populaar­teaduslik formaat on ürituse muutnud ahvatlevaks lisaks õppejõududele ja üliõpilastele ka klassikaliste õigus­elukutsete esindajatele ning avaliku sektori juristidele. Siin tunned ennast juristide pere liikmena.

Päevad on suutnud olla aktuaalsed, ka temaatiliselt mitmekesised ja järgida aja vaimu. Punase joonena on põhiteema läbinud kahte arutelupäeva ning mõttevahetusi era-, avaliku ja karistusõiguse valdkonnas. Viimastel õigusteadlaste päevadel lisandus ka õigusajaloo plokk. Tihti on osalejad kurtnud, et ühel ajal toimub mitu ülihuvitavat arutelu. Seda „puudust“ korvab päevade järel­vaatamise võimalus, mida ka agaralt kasutatakse.

Kolmanda asjaoluna toon välja, et õigusteadlaste päevad on juba ammu lakanud olemast pelgalt õigus­teaduslik arutelu. Paljud tulevad üritusele suhtlema kolleegidega ja osa saama sotsiaal­programmist. Aastate jooksul on väisatud hordide kaupa Tartu vanglat, sõidetud Jõmmuga Emajõel ning lõõgastutud ööklubis Maasikas. Lisaks toimub raamatuesitlusi ja näitusi ning seekord jõudsime ka tuntud juristide hobide tutvustamiseni. Kilvar Kessler tutvustas oma loodusfotosid. Paljudele on see oodatud taaskohtumine Tartuga ja alma mater’iga. Ajalooliselt on õigusteadlaste päevad toimunud vaheldumisi nii pealinnas kui ka ülikoolilinnas. Täna Tartu fenomen töötab ning Tallinnas kaoks see foorum lihtsalt linnamelu sisse ära. ­Tõenäoliselt on optimaalne, et üritus toimub iga kahe aasta tagant.

• Info