Kokkuvõte

13. juunil 2014 jõustusid võlaõigusseaduse (VÕS) ja tarbijakaitseseaduse (TKS) muudatused, millega võeti Eesti õigusesse üle direktiiv 2011/83/EL (edaspidi tarbija õiguste direktiiv). TKS § 12⁵ lõike 5 punkti 6 kohaselt loetakse agressiivseks ning seetõttu keelatud kauplemisvõtteks kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kaupleja kättetoimetatud kauba või osutatud teenuse eest, mida tarbija ei ole tellinud, või sellise kauba tagastamise või hoidmise nõudmine. Sellise kauplemisvõtte kasutamisest tulenevaid tsiviilõiguslikke tagajärgi reguleerib Eesti õiguses VÕS § 99, mis näeb ette, et kirjeldatud olukorras ei teki ettevõtjal tarbija vastu nõudeid. Saksa tsiviilseadustiku (BGB) § 241a eeskujul koostatud VÕS § 99 eesmärk on kaitsta tarbijaid ettevõtjate poolt pealesunnitud kauba või teenusega seotud nõuete esitamise eest. Analoogsed sätted või eraldi õigusaktid kehtivad paljudes riikides.

Tarbija õiguste direktiivis reguleerib tarbijale tellimata kauba saatmise või teenuse osutamisega seonduvaid küsimusi artikkel 27 („Inertsmüük“), mille Eesti õigusesse ülevõtmiseks muudeti VÕS § 99 pealkirja ja teksti. Käesolevas artiklis antakse ülevaade sellest, mis on inertsmüük ja miks peetakse selle reguleerimist vajalikuks, ning uuritakse, milline on VÕS § 99 kohaldamisala ja muudatuste õiguslik tähendus.

• leping
,
• kohustuse täitmine
,
• alusetu rikastumine