Kokkuvõte

Autoriõigus kaitseb teoseid ehk originaalseid tulemusi kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas. Seejuures on teose originaalsus üks autoriõiguse kesksemaid, ent samas enim tõlgendus- ja rakendusprobleeme kaasa toovaid mõisteid. Originaalsuse kriteeriumi sisustamise Eesti autoriõiguses muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et Euroopa Kohus on oma viimaste aastate lahendites asunud selle tingimuse sisu Euroopa Liidu üleselt jõuliselt ühtlustama. Lahenditega Infopaq, BSA, Painer jt on kohus laiendanud arvutiprogrammide, andmebaaside ja fotograafiateoste kontekstis tuntud autori enese intellektuaalse loomingu kriteeriumi infoühiskonna direktiivi kaudu ka teistele teostele ning andnud selgeid juhiseid selle standardi sisustamiseks.

Käesolev artikkel avab originaalsuse kriteeriumi teoreetilise tähenduse ja praktilise tähtsuse ning vaatleb selle sisustamist Eesti ja Euroopa Liidu autoriõiguses. Selleks peatutakse esmalt originaalsuse kriteeriumi funktsioonidel ja praktilisel tähtsusel autoriõiguses, sealhulgas seoses autoriõiguse eesmärkide saavutamisega. Pärast teoreetilist sissejuhatust võimalikesse alternatiivsetesse lähenemistesse originaalsuse kriteeriumi sisustamisele vaadeldakse artikli teises osas Eesti kohtute ja Euroopa Kohtu asjakohast praktikat, võttes aluseks teose originaalsuse hindamisel tõusetuvad kolm keskset küsimust. Artikli viimases osas analüüsitakse vaadeldud Euroopa Kohtu lahendite praktilist tähtsust Eesti autoriõiguse ning tulevase kohtupraktika kontekstis.

• autoriõigus
,
• Euroopa Liit