Kokkuvõte

Kohtunikud ei ole tänapäeval seotud üksnes kohtupidamise kui oma põhitööga. Loo autor kuulub alates 1. jaanuarist 2015 kolme aasta jooksul Euroopa Patendiameti suure apellatsioonikoja välisliikmete hulka. Käesoleva aasta kevadel ja suvel võttis ta nn rapporteur’ina osa suure apellatsioonikoja tööst. Lugu ei puuduta aga patendivaidlust, vaid distsiplinaarasja arutamist Euroopa Patendiameti apellatsioonikoja kõrge ametniku üle, kellega sisuliselt Eesti kontekstis võib võrdsustada apellatsiooniastme kohtunikku.

Asja läbivaatamise käigus tekkis mitmeid õigusküsimusi, mis puudutasid kohtupidamist kohtuniku üle. Samas tekkisid ka paralleelid Eestis kehtiva õigusliku olukorraga. Kaasuse sisulisi asjaolusid avamata otsitakse artiklis vastust järgmistele küsimustele: kas kohtuniku üle peetavat distsiplinaarasja arutava organi istung peaks olema avalik? Kui jah, kas istungi avalikkuse põhimõttest saab olla erandeid? Millised on distsiplinaarmenetluse üldised printsiibid, millest tuleb lähtuda tõendite kogumisel? Millised üldised põhimõtted kohalduvad distsiplinaarvõimu teostava isiku kontrollile kohtuniku suhtes? Kuidas koguda tõendeid distsiplinaarmenetluses ja kas menetlussätteid rikkudes kogutud tõendeid on võimalik kasutada distsiplinaarasja arutavas kohtus? Alustuseks lahkab autor põhimõttelist küsimusest, kas suur apellatsioonikoda on üldse sõltumatu organ selliste distsiplinaarvaidluste lahendamisel.

• kohus
,
• õigusemõistmine
,
• avalik teenistus