Kokkuvõte

Väga lihtsates sotsiaalsetes süsteemides, millel puuduvad keerukad struktuuriprobleemid ja mis on nii väikesed, et kõik selle liikmed tunnevad üksteist, on võimalik õiguse ja usalduse ligilähedane ühildumine. Kompleksemas ühiskonnas eristuvad õigus ja usaldus teineteisest. Õiguse ja usalduse vastastikuseid seoseid on seejuures määratletud mitmeti. Selleks et hinnata, millised õigusnormid saavad piirata usalduse kuritarvitamise võimalusi, motiveerida isikuid usaldusväärselt käituma ning teisi usaldama, tuleb analüüsida usalduse eetilist, majanduslikku ja laiemat ühiskondlikku tagapõhja. Sellele ongi käesolev artikkel pühendatud.

Autor jõuab järeldusele, et õiguskord saab pikas perspektiivis soodustada usaldussuhete levikut ühiskonnas. Kõrge usaldustasemega ühiskondadel on selged eelised nii majanduselus kui ka üldise elukvaliteedi puhul. Usaldussuhete levikul ei ole määrav ainult üksikute õigusnormide usaldust soodustav konstruktsioon, vaid ka neid norme rakendavate institutsioonide usaldusväärsus. Kõrge usaldustasemega ühiskond, kus usaldus ei põhine üksnes pere- või sugulussuhetel, suudab edukalt tööle rakendada suuri majandusorganisatsioone ja avaliku sektori institutsioone. Kuigi ühiskonnas valitseva usalduse taset ei saa õiguspoliitiliste vahenditega muuta kiiresti, avaldab usaldust soodustava õiguskorra pikemaajalisem juurdumine sellele selget mõju. Seejuures on kirjapandud normide rakendamisel kriitiline tähendus neid rakendavate institutsioonide usaldusväärsusel. Need institutsioonid saavad isikut usalduse kuritarvitamise eest kaitstes efektiivselt edendada usaldust võõraste vahel.

• õigusfilosoofia