Menüü

Kokkuvõte

Eluruumi üürilepingu ja sellega seonduvate kõrvakulude kandmise teemal on nii ajakirjanduses kui ka viimaste aastate kohtupraktikas tõusnud mitu küsimust alates sellest, mida üldse saab kõrvalkuluks pidada, kuni selleni, milliseid kokkuleppeid eluruumi üürilepingu pooled selle kohta sõlmida saavad. Käesolev artikkel käsitleb neid teemasid võrdlevalt Saksa õigusega, mis on paljuski olnud Eesti üürilepingu regulatsiooni eeskujuks. Autorid näitavad, millises suunas on arenenud Eesti kohtupraktika ning kas ja kuivõrd tuleks kõrvalkulude mõiste puhul senisest enam arvestada korrashoiukohustuse jagunemisega eluruumi üürniku ja üürileandja vahel. Lõpetuseks vastavad autorid ka hiljutises, Justiitsministeeriumis loodud üüriõiguse muutmise kavatsuses esitatud küsimusele, kas lisaks kõrvalkulude üürniku kanda jätmisele peaks poolte vahel lubama senisest suuremas ulatuses ka remondikohustuste jaotuse kokkuleppeid.