Kokkuvõte

Paljud korteriühistud on sõlminud lepingud korteriomandite kaasomandi esemeks oleval maal mootorsõidukite parkimise korraldamiseks (nn parkimise korraldamise leping). Selliste lepingute raames on korteriühistutele teenuse osutajad ehk parklaoperaatorid esitanud leppetrahvinõudeid korteriomanike ja teiste isikute vastu, kes on parklaoperaatoriga väidetavalt sõlminud enda juhitud sõiduki parkimiseks lepingu (nn parkimisleping) ning on oma sõiduki parkinud korteriomanike kaasomandis oleval maal parkimislepingu tingimusi rikkudes. Kohtud on lahendanud arvukalt parklaoperaatorite hagisid selliste leppetrahvinõuete rahuldamiseks. Leppetrahvinõuete esitamise tavaliseks põhjuseks on olnud see, et sõidukijuhid ei olnud parkides paigutanud sõiduki juurde nähtavale kohale parkimisõigust tõendavat dokumenti (parkimiskaarti). Käesolevas artiklis analüüsitakse korteriomanike kaasomandis oleva maa kasutamiseks sõlmitud parkimislepingute rikkumisest tulenevaid leppetrahvinõudeid eelkõige kohtuasjas 2-22-100795 tehtud Riigikohtu 21. veebruaril 2024 määruse, kuid ka muu kohtupraktika valguses.

• korteriomand
,
• leping
,
• tüüptingimused
,
• kõrvalkohustused