Kokkuvõte

Autoriõiguse üks keskseid ja väga keerukaid ülesandeid on eri huvide vahel tasakaalu leidmine. Ühelt poolt tagab autoriõigus autoritele, esitajatele ja tootjatele ainuõigused teose, esituse või muu õiguste objekti üle, motiveerides neid end loominguliselt väljendama, kultuuri rikastama, ainuõiguseid teostades sissetulekut teenima. Teiselt poolt tuleb nende õiguste tagamisel arvestada, et üldsusel võivad olla põhjendatud huvid teoste kasutamiseks, ajendatuna näiteks sõnavabadusest, privaatsuse kaitsest või asja omaniku õigustest. Üks olulisi autori ainuõiguseid, mida Berni konventsioonis tunnustati juba 1928. aastal, on õigus teose puutumatusele. Seegi autori ainuõigus võib põrkuda teiste isikute huvidega teose kasutamiseks. Artiklis lahatakse teose puutumatuse õiguse kaitseala kehtivas õiguses, tuues kõrvale võrdlusriikide käsitlusi. Nii piiritletakse artiklis laiemalt teose puutumatuse õiguse reguleerimise mudeleid ning kõrvutatakse neid autoriõiguse seaduses sätestatuga, tuvastamaks ühtlasi iga sellise mudeli tugevusi ja nõrkusi. Kuigi artikli põhiliseks uurimisesemeks ei ole varalised õigused ega autori ja teose tellija vahelised õigussuhted, on mõningate isiklike ja varaliste õiguste kokkupuutepunktide tõttu põgusalt käsitletud ka teose töötlemise õiguse aspekte.

• autoriõigus