Kokkuvõte

Maailmas on arvukalt näiteid kohtuasjadest, kus menetlusdokumentides on tuginetud tehisaru loodud olematutele kohtulahenditele või väljamõeldud tsitaatidele. Ka Eestis on kohus vähemalt ühel korral tuvastanud, et advokaat on kohtudokumendis kasutanud olematuid lahendeid ja tehisaru loodud kirjeldusi. Sellistesse olukordadesse sattumise hind võib olla kõrge nii kliendile kui ka juristile endale. Seetõttu tasub lähtuda eeldusest, et ka ladus, veenev ja terminoloogiliselt korrektne vastus võib olla sisuliselt vale ning vajab enne õiguslikus argumentatsioonis kasutamist alati iseseisvat kontrolli. Käesoleva artikli eesmärk on välja selgitada, kuidas saada keelemudelite abil kohtupraktika otsimise näitel usaldusväärsemaid ja asjakohasemaid tulemusi, samuti selgitada neid tehnilisi ja metodoloogilisi aspekte, mida tasub keelemudelite kasutamisel arvesse võtta. Eelkõige keskendutakse keelemudelite olemusele, nn hallutsinatsioonide probleemile, treeningandmete piirangutele, kontekstiakna tähendusele ning kasutaja rollile mudeli väljundi kvaliteedi kujundamisel. Empiirilises osas võrreldakse kahte laialt kasutatavat keelemudelit kohtupraktika otsimise ülesandes. Katsetused viidi läbi 2026. aasta jaanuaris. Artikli lõpus on toodud praktilised soovitused.

• õigusharidus
,
• Info