Kokkuvõte

Euroopa Liidus on tarbijate kollektiivse õiguskaitse küsimusi käsitletud tänaseks juba üle 20 aasta. Vastuseis kollektiivse õiguskaitse mehhanismide kehtestamisele tuleneb peamiselt USA kollektiivhagide negatiivsest kuvandist (karistuslikud kahjuhüvitised, vandekohtunikud, suured advokaaditasud, ettevõtetele liigse majandusliku koormuse langemine jms) ja Euroopa Liidu liikmesriikide tsiviilkohtumenetlustes kehtivast põhimõttest, et kohtusse saab üldjuhul pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks.

Täna reguleerib tarbijate kollektiivseid huve Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/22/EÜ, mis kehtestab põhimõtted tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta. Euroopa Komisjoni poolt 2017. aastal läbi viidud toimivuskontroll kinnitas, et kuigi ettekirjutuste direktiiv on vajalik, on sellel majanduse ja infoühiskonna kiirest arengust tulenevalt mitmed olulised puudused ja see ei paku tarbijatele piisavat õiguskaitset.

Et tarbijad ei peaks enam iseseivalt kohtuteed ette võtma, tegi Euroopa Komisjon 2018. aasta aprillis ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistataks kehtetuks praegu kehtiv ettekirjutuste direktiiv. Käesolevas artiklis antakse ülevaade esindushagide direktiivi ettepaneku kesksetest põhimõtetest ja analüüsitakse, milliseid muudatusi tuleks Eesti õiguses direktiivi vastuvõtmisel teha.

• Tarbijakaitse
,
• hagi
,
• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• protsessiosalised
,
• kohtulahend
,
• haldusmenetlus
,
• haldustoimingud