Kokkuvõte

Artiklis vaadeldakse Eestis kriminaalmenetluses eksperdi menetlusse kaasamise eri tahke. Seda tehakse üldistatult ja mitte väga detailidesse minnes, kuid siiski hõlmates menetluse kõiki etappe. Tsiviil- ja halduskohtumenetlust puudutatakse üksnes erandlike kõrvalepõigetena.

Kriminaalmenetluses korraldatakse ekspertiisi eesmärgiga lahendada mitteõiguslikke eriteadmisi vajavaid küsimusi. Seepärast on ekspertiisi käsitlevad õigusnormid peamiselt korraldusliku iseloomuga. Lisaks õiguskirjandusele on ekspertiisivaldkonna suuremaid probleeme ja neile pakutavaid lahendusi kirjeldatud seaduseelnõude väljatöötamisel koostatud dokumentides. Neid käesoleva artiklis põhjalikumalt ei käsitleta.

Artiklis refereeritakse neid kohtulahendeid, mis materjaliotsingute käigus silma jäid ja milles sisalduv toetab või aitab illustreerida esitatud seisukohti, s.t nende valikul ei olnud eesmärgiks leida üksnes murrangulisi seisukohti esitavaid lahendeid. Artikli jaoks huvipakkuvaid vaatenurki ja mõtteid saadi muidugi ka nii õiguskirjandusest kui ka praktiseerivatelt juristidelt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti kriminaalmenetluses jõuavad eksperdid kohtusaali üsna harva, kuid see ei tähenda, et ekspertiise tehtaks vähe või et need oleksid kuidagi ebaolulised. Artiklist nähtub, et ekspertide kohtusse kutsumine sõltub paljudest asjaoludest ja see, et kutsutakse harva, ei ole iseenesest probleemiks

• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses
,
• kohtueelne menetlus