Kokkuvõte

Individuaalsete töösuhete kõrval on oluline roll töösuhte tingimuste kujundamisel kollektiivsetel töösuhetel. Eestis ei ole kollektiivläbirääkimised kuigi levinud ja kollektiivlepingutega kaetus on pigem madal. Samas pööratakse kollektiivsete töösuhete väärtustamisele ja kollektiivläbirääkimiste edendamisele jätkuvalt tähelepanu nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Üks võimalus kollektiivläbirääkimisi edendada ja kollektiivlepingute sõlmimist soodustada on anda vastav õigus senisest laiemale hulgale tööd tegevatele isikutele. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et Eestis saavad kollektiivlepinguid sõlmida töötajad, kuid mitte iseseisvad töötegijad, näiteks käsundus- või töövõtulepingu alusel teenuse osutajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Eelnevast tulenevalt analüüsitakse käesolevas artiklis, kas ja miks võib olla kollektiivlepingute sõlmimise õiguse laiendamine iseenda tööandjatele (ingl self-employed) põhjendatud ning kuidas võiks seda teha. Selleks võrreldakse Euroopa Liidu riike, kus teatud iseenda tööandjatel on õigus kollektiivlepinguid sõlmida. Kuivõrd vastuseni jõudmisel põrkuvad tööõiguse ja konkurentsiõiguse erinevad lähtekohad, vaadeldakse on piire, mille kehtiv õigusraamistik läbirääkimisõiguse laiendamise võimalustele seab.

• kollektiivsed töösuhted
,
• konkurentsiõigus