Kokkuvõte

Kliima kaitseks on ilmselt vaja teha senises elukorralduses muudatusi meil kõigil. Käesolev artikkel puudutab vaid ühte küsimust seoses kliima ja põhiõiguste kaitsega: kas kliima kaitseks vajalik seaduslik alus, lähtudes olemasolevatest üldistest loa andmisest keeldumise alustest, on meie õiguskorras tegelikult juba olemas ning neid norme tuleks asuda lihtsalt rakendama?

Kuivõrd selleteemalise ülevaateartikli on juba kirjutanud Kärt Vaarmari (Juridica 2023/3) ning ülevaade on antud ka õiguskantsleri 16. jaanuari 2023. a ettekandes Riigikogule, siis käesolevas artiklis ei kirjeldata lähemalt rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu kliimaeesmärke ega nende allikaid. Artiklis võetakse eelduseks, et Eesti Vabariigi eesmärk kliima kaitsel on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ning Eesti jagab selle eesmärgi puhul Euroopa Liidu eesmärke ja püüdlusi. Riigikogul on võimalik mõistagi otsustada, et kliimaneutraalsus tuleks saavutada varem kui aastaks 2050. Teoreetiliselt ei ole välistatud ka see, et Riigikogu ei pea kliimaneutraalsuse saavutamist oluliseks. Selline otsus tähendaks, et üle tuleks vaadata ka Pariisi leppe ratifitseerimise seadus ning taganeda senistest seisukohtadest Euroopa Liidu õigusaktide üle peetud aruteludes ja tehtud otsustest. Praegusel hetkel ei ole siiski põhjust viimati kirjeldatud võimalust tõenäoliseks pidada ning seetõttu sellele antud juhul rohkem tähelepanu ka ei pöörata.

• Keskkonnaõigus
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused