Kokkuvõte

Erinevalt Euroopa Liidu liikmesriikidest kasutatakse Eesti õigussüsteemis vahendusmenetlust vähe. Ka puudub Eestis vahendusteenust tsentraliseeritult osutav institutsioon. Kuigi õigusteenuse seaduse eelnõus loetakse õigusteenuse osutamiseks ka isiku esindamine kohtueelses menetluses ja sätestatakse, et õigusnõustaja on pädev tegutsema vahekohtuniku ja lepitajana, ei ole otseselt vahendaja mõistet sätestatud.

Artiklis tutvustatakse vahendusmenetluse olemust, võrreldakse vahendusmenetlust Eesti sarnaste menetlustega ning selgitatakse, miks mitmed rahvusvahelised organisatsioonid soovitavad vaidluse kohtuvälise lahendamise viisidest kasutada just vahendusmenetlust. Tutvustatakse Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu tasandil kehtestatud vahendusmenetlusalast regulatsiooni tsiviilvaidluste lahendamisel. Artikli viimases osas peatub autor vahendusmenetluse võimalikul seisundil Eesti õigussüsteemis. Muu maailma praktikale tuginedes otsib autori vastust küsimusele, kuidas vahendusorgan peaks olema organiseeritud, milline peaks olema vahendusorgani pädevus, vahendusmenetluse aluseks olev normistik, vahenduslahendi õigusjõud, vahendaja vastutus, vahendusmenetluse ja kohtumenetluse suhe ning millised vahenduslahendi vaidlustamise võimalused.

• kohtualluvus
,
• vaidluste kohtuväline lahendamine
,
• töövaidlus
,
• ülalpidamiskohustused
,
• Euroopa Liit
,
• Rahvusvaheline eraõigus
,
• Tarbijakaitse
,
• Advokatuur