Kokkuvõte

Läbirääkimisi peame ja kokkuleppeid saavutame me oma lähedaste, tööandjate ja töötajate, klientide ja loomulikult ka lepingupartneritega. Läbirääkimistehnikaid kasutame me ka tavaliste erimeelsuste lahendamisel. Seejuures sõltub meie eelistatav läbirääkimisstiil otseselt meie isikuomadustest.

Läbirääkimised ei ole niisiis ainult juristide pärusmaa. Küll on aga läbirääkimistel igaühe jaoks meist erinev tähendus. Kõik sõltub sellest, mis kontekstis me seda vaatleme. Juristid kasutavad läbirääkimisi lepingute ja vaidluste lahendamise kontekstis. Läbirääkimisi on vaadeldud kui protsessi, psühhosotsiaalset fenomeni, konkurentsisituatsiooni, probleemi lahendamist ja konfliktide lahendamise tehnikat. Artikkel käsitleb läbirääkimiste psühholoogilist aspekti eelkõige juriidilises kontekstis. Psühholoogilised tähelepanekud selle kohta, kuidas isikuomadused mõjutavad läbirääkimiste stiili, põhinevad sotisaalpsühholoogide eksperimentidel. Osa tähelepanekuid tuleb ka autori enda eksperimentidest, mida Tartu Ülikooli 2004.–2006. aasta lennu tudengid mäletavad rahvusvahelise eraõiguse aine raames läbi viidud lepingulise vaidluse läbirääkimistena.

• vaidluste kohtuväline lahendamine
,
• leping