Sulge
Funktsionaal-organisatoorne analüüs
Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on
prokuröride menetlusfunktsioonide määratlemise kõrval samavõrd
tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse
demokraatliku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti
põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks ohuks
seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust
korrast eemalseisvasse järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel
välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal juhul
säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku
korraga. Siiamaani oli selline seisukoht teatud mõttes ka arusaadav,
sest taasiseseisvumisel jäi meil kehtima ikkagi Nõukogude
kriminaalprotsessi koodeks koos sealt tulenevate menetlusorganitega
ning siiamaani ei ole toimunud põhjalikku analüüsi nende normide
vastavusest Eesti uuele ühiskondlikule korrale ja põhiseadusele.
Enne uute karistus- ja kriminaalmenetluse seadustike jõustumist tuleb
vastav analüüs kindlasti aga teostada ja leida kõigepealt vastus
küsimusele, kas Eesti kriminaalmenetlus üldse vajab sellist
institutsiooni, nagu seda on prokuratuur, ja kui selgub, et
prokuratuur on tõepoolest teatud riigi ees seisvate ülesannete
täitmiseks vajalik, tuleb nende ülesannete sisust tulenevalt
määrata prokuratuuri koht riigivõimu kolmikjaotuse skaalal.