Kokkuvõte

Iga riik peaks lähtuvalt oma traditsioonidest ja vajadustest kasutama karistussüsteemi, mis on talle sobilik ja jõukohane. Eesti on 1990. aastatest alates oma karistuspoliitikat reforminud. Surmanuhtlus on kaotatud, kuid vanglakaristuse osatähtsus on jätkuvalt küllaltki suur. Samas on käivitunud kriminaalhooldussüsteem, mis on viie aasta jooksul pakkunud nn konkurentsi vanglale. Jõustunud on uus kriminaalseadus, mis muutis põhjalikult senist süsteemi ja lisas ka täiesti uusi karistamise võimalusi, sealhulgas uue asenduskaristuse – üldasuliku töö vangistuse asemel. Artiklis antakse lühiülevaade Eesti üldkasuliku töö regulatsioonist Eestis. Peatähelepanu on keskendunud 2003. aasta kevadel autori poolt läbi viidud ankeetküsitlustele, mille tulemusi kajastades otsitakse artiklis vastus küsimusele, kas üldkasulik töö alternatiivkaristusena on osutunud eluvõimeliseks, millised on esimesed probleemid pooleaastase praktika järel ja millisena näevad üldkasuliku töö tulevikku sellega kõige enam seotud inimesed – kriminaalhooldusametnikud ja Justiitsministeeriumi kriminaalhoolduse talitus.

• karistuse kohaldamine
,
• karistuse täideviimine