Menüü

Kokkuvõte

Artiklis analüüsitakse mootorsõiduki valdaja riskivastutusega seotud probleeme ja otsitakse neile lahendusi. Artikli esimeses osas käsitletakse seda, kelle suhtes on Eesti õiguses riskivastutus kehtestatud. Autor peab ebaõnnestunuks võlaõigusseaduse § 1057 regulatsiooni, mis sätestab riskivastutuse üksnes otsese valdaja suhtes. Samal ajal ei pea autor õigeks teoorias avaldatud arvamust, et ka valduse teenija vastutab riskivastutuse sätete alusel.

Teises osas analüüsitakse mõistet „mootorsõiduki käitamine“ ehk seda, millised juhtumid riskivastutuse mõiste alla paigutuvad. Eesti kohtupraktika kõrval selgitatakse, kuidas erinevate välisriikide õiguses ja kohtupraktikas on samalaadset terminit lahti mõtestatud.

Artikli kolmandas osas võrreldakse mootorsõiduki valdaja riskivastutuse ulatust kindlustusandja poolt liikluskahju hüvitamise kohustuse ulatusega ning hinnatakse liikluskindlustuse seaduse ja võlaõigusseaduse kooskõla selles küsimuses. Autor asub seisukohale, et mootorsõiduki valdaja süüst sõltumatu vastutus peaks olema samasuguse ulatusega, kui seda katab vastutuskindlustus.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse